Nimetu
aasta revolutsioon ja Soomes üldstreik:
venestuse ajutine kehtestumine (1905-08) ja poliitilised reformid.
Soome I parlamentaarne senat ehk valitsus (1905-08, järgmine 1917)
PM Leo Mechelin ja ministrid noorsoomlased ja rootslaste passiivse vastupanu pooldajad.
selle valitsuse juhtimisel viidi läbi parlamenti ja hääleõigusreform, millega keiser oli hetkel
sunnitud nõustuma.
Poliitiline moderniseerumine:moodne esinduskogu ja hääleõigusreform.
Ähvardava venestusohu ja soomlusideoloogiaga rahva meelsuse tõttu Soomes ei olnud 1906. aasta
sisemist konservatiivset opositsiooni, mis oleks võinud takistada poliitiliste reformide jõustumist.
1906. nelja seisuse riigipäeva asemele ülimoodne ühekojaline parlament Eduskunta 200.
Kehtestati üldine ja ühetaoline valimisõiguse - soome naised said I Euroopas võrdsed poliitilised
õigused meestega parlamendi valimistel (hääle ja kandideerimise õigus).
Parteide areng 1906