Rahvuslik Ärkamisaeg
Tähtsat rolli rahva eneseteadvuse ning tegevusjulguse taastamisel etendas V.
Reimani ning A. Grenzsteini poot algataud massiline karskusseltside asutamine 1880.-
1890. aastate vahetusel. Valitsuse poolt soositud ,,karskustöö" kõrval tegelesid need
enamuse ,, eesti asja ajamisega", õpetades rahvast ühtlasi ise oma asja ajama. Selts on ju
riikluse kool.
1890. aastate algul on kogu ühiskonnaelus tunda uut tõusu. Rahvuslik leer hakkas
tegema ettevalmistusi venestusmeelsete põhikantsi Eesti Kirjameeste Seltsi
ülevõtmiseks. Paraku olid venestusjõud hetkel veel tugevamad. V. Reiman pani J. Kõrvi
kaebuse peale ,,kõrge riigivalitsuse teotamise" eest kodaresti ning lükati jätkuvate
kohtuprotsessidega mitmeks aastaks avalikust elust välja. Nüüd oli valitsusjõududel
võimalus Eesti Kirjameeste Selts üldse sulgeda. Selleks ajaks oli algul eesti rahvuslasi
alahinnanud vürst Sahhovskoi juba tajunud ,,eesti separatismis" peituvat ohtu.
1893
annaabi.ee 
