Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700
kasutamine oli keelatud kogu koolis sh. vahetundides. Kirjaoskajate hulk langes 80%-ni
koguelanikkonnast.
Venestamise pealetung tekitas Eesti ühiskonnas peataoleku ja segaduse. Sügavalt pettuti Vene
riigivõimus. Rahvusliku liikumise hoog rauges ja paljud ärkamisaja tegelased muutsid omi vaateid
vastavalt muutunud oludele.
Mõned eestlased sh. Jannseni poeg Harri Jannsen nägi uusi võimalusi liitudes rohkem balti-saksa
omavalitsustegelastega, teised jällegi nägid venestuses positiivseid jooni, nagu Jakob Kõrv ja Ado
Grenzstein. Viimane läks oma kirjutistes isegi niikaugele et kirjutas: „rahvas võib kaduda, kui rahval
on hea elada“.
Väiksem osa ärkamisaja tegelasi jäi truuks rahvuslikele vaadetele nt. Villem Reiman, kelle hulgast
kasvas hiljem välja ka uus rahvusliku ärkamise laine.
Seltsiliikumine seevastu elas üle tohutu tõusu. Asutati massiliselt uusi seltse – põllumeeste, laulu- ja
mängu-, karskus-, tuletõrje jm
annaabi.ee 
