"venestuseni" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Aleksander I valitsusajal (Laur, 2003). Tartu ülikooli taasavamine Keiserliku ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguses näis lühikeseks ajaks, et selle asukohaks saab Miitavi (Jelgava), ent keises Aleksander I laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusloos algas uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt ainelist toetust riigikassast. Kuni 1890. aastate venestuseni jäi ülikool saksakeelseks ja ­meelseks, ehkki aja jooksul hakkas sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse pedagoogika rajaja Jan Amos Komensk. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme