1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
Koolidele ehitati ajakohased hooned, õpetajate palgad olid korralikud, mis võimaldas palgata isegi ülikooli õppejõude. Õpetajad olid sageli kasutavate õpikute autorid. 19. sajandi keskel vähendati keskkoolides ladina ja kreeka tundide arvu ning suurendati vene ja saksa keele, ajaloo ja matemaatika osatähtsust. Tallinnas (1880) ja Tartus (1881) asutati reaalkoole. 1887. aasta algul oli Eestis 29 avalikku/erakätes keskhariduskooli kokku 4510 õpilast. Tartu ülikool: Kuni venestusajani oli korralik saksa keelne õppeasutus, maailmas väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia
annaabi.ee 
