Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Aastaid saatis ta Eesti ajalehtedele oma kaastööd
pagulusest, vabariigi sündides aga enam toimetustes tööd ei otsinud, jätkas
kirjasaatjana oma elu lõpuni.
Eesti Ajakirjanikkude Liit nimetas Eduard Vilde oma auliikmeks seoses kirjaniku 60.
juubelisünnipäevaga aastal 1925. Tartu Ülikool tunnustas Vildet 1929 tema
nimetamisega filosoofia audoktoriks üldkultuuriliste teenete eest.
Vilde tuli ajakirjandusse venestamise alguses!
Kokkuvõtteks
1880. aastate lõpu venestamisreformidega seoses ilmnesid Eestis mitmedki
vastuolud: Eesti ajakirjandusel oli kõrge enesehinnang, samas arvasid võimukandjad
vajaliku olevat Eesti pressi pidevalt kantseldada. Tsensuur pidi keelama pigem
rohkem (n.ö igaks juhuks, kahtluse korral pigem keelama).
Liivimaa kuberner Zinovjev rõhutas venestamise alguses, et võrdselt on ohtlikud nii
eestlaste rahvuslikud püüded kui ka baltisaksa separatism. Eestimaa kuberner
annaabi.ee 
