* Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis?
* Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi. * Baltisaksa aadlikud hakkasid end vene võimu all organiseerima. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Sest see takistas vene riigil venestamast. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18. sajandil? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. sajandil Eestis? Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseksostmine jätkus.. 9. Millega kaubeldi kõige enam 18. sajandil Eestis?
annaabi.ee 
