Eesti kirjanduse ajalugu I
aastast Jannseni
asemel "Eesti Postimeest" toimetama. EkmS lõhenemise ajal hakkas Grenztein mõõdukate poole
pealt andma välja uut lehte "Olevik". Vastandudes saksakeelsusele ja - meelsusele toetas Grenztein
eestikeelseid ja -meelseid arenguid, pidas vajalikuks ülikoolis eestikeelset professuuri. 1880. aastast
hakkas aktiivselt toetama venestuspoliitikat, minetas rahvusliku tegelase maine, 1890. aastal ei
usaldanud teda venestajadi, 1901. aastal lahkus Eestist Prantsusmaale.
Samas koostas omal ajal head pedagoogilist kirjandust, kultuuriloolist materjali - "Saksa keele
õpetaja" (I-III, 1887-1888), "Kooli Laulmise raamat" (1878), "Eesti Lugemise-raamat" (I-II,1887-
1888), tegeles eesti keele probleemidega - "Eesti sõnaraamat" (1885), koostas eestikeelse
"Maleõpetuse" (1883) ning vastava terminoloogia.
Luuletused on Koidulast mõjutatud
26. Süstemaatilise eestikeelse kirjandustõlgenduse tekkimine 19