viis nende juhtida jäänud perefirma 1880. aastate keskel vineeritehnoloogia alaste murranguliste uuenduste juurutamiseni. Seotuna Euroopa vineeritööstuse arendamisega selle varasest arengujärgust peale jätkas Lutheri firma tööd kuni Eesti okupeerimiseni ja vabriku natsionaliseerimiseni 1940. aastal. Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist toolipõhja edukus avas firmale rahvusvahelised müügikontaktid, mille otsese tulemusena rajati 1897. aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja
2006–2008 toimunud ehitus- struktuuridele ja tootmismeetoditele. tööde käigus lammutati osa hoonestusest, mis oli val- Lutheri vabriku esimese masstootmisartikli, vineerist minud pärast Teist maailmasõda ning millel polnud aja- toolipõhja edu avas ettevõttele rahvusvahelised müügi- loolist ega arhitektuurilist väärtust. suhted, mille tulemusena rajati 1897 Londonis ettevõte Olemasolevatest kvartali hoonetest (nn. suur maja, par- Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus ainuõigus tu- kimismaja ja hoovimaja) on moodustatud toimiv elu- rustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Ve- keskkond, mis valmis märtsis 2008 ning milles on 132 nestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tut- korterit[1] . vustada ja propageerida vineeri kui uut materjali. 1935. 2007. aastal tekkis tuumikarendaja Pjotr Sedini ja