Eesti rahvuspargid
Selle keskosas on madalate kallastega laugasjärv,
kust saab alguse salaoja. Valgeraba keskosas sirutub rohkem kui paari kilomeetri pikkuselt
põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik.
Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed
metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni
erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud
tulekahju tagajärjel.
Venesauna lammimets
Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe
üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik.
Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas,
lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin
maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas.
Lemmjõe keelemets
annaabi.ee 
