Eesti uusaeg
3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel.
Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa,
tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda.
Rahandus-
Käibel olid nii paberrahad kui mündid.
Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt
märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei
olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda
rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja
metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk
kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati.
1802 tekkisid mõisnike krediitkassad, 19 sajandi teisel poolel ka aktiivne uute finantsasutuste
rajamine: laenuasutused, hoiuasutused (panga funktsioonidega asutused). Kõik need
annaabi.ee 
