tihe koostöö. Väga huvitav on, kui erinevate vaadete ja taustaga inimesed teevad koostööd just nii võivad areneda need kõige paremad ideed. Samas esines ka umbusaldust ja lahkhelisid. Näiteks 1878. aastal pahandas tõsiusklikust luterlasest Hurta Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimulikkonna vastu. 1870ndatel süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses, korruptiivsuses ja saksameelsuses. Jannsen aga Jakobsoni äkilisuses ja venemeelsuses. Kuna kaks peamist rahvuslast tegelesid pigem üksteise mahategemisega, siis jäi ärkamisaja põhiidee soiku. Üsna jabur on kulutada oma energiat omavahelisele kemplemisele, kui selle asemel saaks koos midagi ära teha. Minu jaoks ongi kõige hullem see, et ei suudetud lahkhelisid klaarida. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks vabaks rahvaks, mitte pingete tekitamine. Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et
Aleksandrikooli jaoks. Eesti seltskond ei mõista Hurta. Algab Köleri ja Jakobsonimeelsete poolt Hurda-vastane propaganda. Kõik tema vanad patud tuuakse lagedale. Üks sellise kampaania vedajaid on Jakob Kõrv. Eesmärgiks saab Hurt ka Aleksandrikooli presidendi kohalt lahti kangutada, see ka allkirjade kogumise teel saavutatakse. Hurt asja nii ei jäta. Pöördub oma probleemiga vene võimude poole. Jakobsonimeelsed, Kõrv jt hakkavad Hurta süüdistama venemeelsuses. 23.06.1883 oli Aleksandrikooli peakomitee koosolek, mil Hurt tagandati. Sai 37 poolthäält ja 70 vastuhäält. Asemele valitakse Köler, kes summa ikkagi kätte saab. Seda sündmust loetakse rahvusliku liikumise lõhe haripunktiks. Konflikt oli jõudnud vene võimude kätte, kes seda ära kasutasid. 1884 võimude poolse nõudena abikomiteed ja peakomitee suleti. 1888 avati Aleksandrikool venekeelse koolina. Eesti keel on selles koolis vaid üheks õppeaineks.
annaabi.ee 
