Kirjandusteose analüüs Olavi Ruitlane "Kroonu"
Lugesin Olavi Ruitlase ,,Kroonut". Autor kirjeldab kolme Lõuna-Eesti poisi seiklusi
Nõukogude Liidu armees teenides. Paljud juhtumid tunduvad jaburad ning absurdsed, kuid on
alati lahendatud humoorikas võtmes. Kasutades kavalust, on nende elu nii mõnedki korrad
parem kui kaaskannatajatel.
Poisid mobiliseeritakse 1988. aastal, mis eesti poistele just kõige parem ajastus polnud, sest
alanud laulev revolutsioon tekitas eestlaste vastu Nõukogude Liidus ning täpsemalt
venemeelsetes vastumeelsust. Autor üritab anda tolleaegse elu, täpsemalt armees toimuvast
ülevaate.
,,Peeter uuris pakutavat toitu lähemalt, vedela kollakasrohelise löga seest paistsid paas
juuspeent lihakiudu ja ta pakkus: "Vist kartulipuder lihaga!" Ta võttis lusikatäie, puhus
tulisele toidule peale, pistis selle suhu ning sülitas kiiresti välja. "Tapeediliim, tapeediga,"
pakkus ta uuesti."
Teos toob välja ka üleüldist suhtumist eestlastesse, keda tihti ,,fasistideks" nimetati. Samas ei