nendega ei saavutanud ta loodetud edu. Tema ajal loobuti ka Stalini kuritegude kritiseerimisest ja karmistati kontrolli ühiskonna üle. Tema ajal hakkas Nõukogude liit vaikselt alla käima ning kui ta haigestus ja võimu said tema suhteliselt oskamatud lähikondlased, kes ei proovinudgi allakäiku peatada siis sai sellest lausa suur kriis. 7. Nad erinesid selle poolest et Karotamm oli kõige eestimeelsem, Käbin oli suhteliselt vahepealne ja Vaino oli kõige venemeelsem mees. 7.b Seal oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis tegi enda tööd ainult Moskvast antud juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda. Eesti üheks tugevaimaks vastupanuks oli metsavendlus, mis tegutses üle terve Eesti. 8
2)1947 alguse saanud kolhooside rajamise kampaaniat Karotam ei pooldanud. -1949-Massiküüditamine -Karotami aeg on kolhooside rajamise tipp periood -1950 märts- vahetati Karotam välja saadeti Moskvasse riigitööle -1950-1978- EKP juht Ivan Käbin- Elas üle neli võimu: Stalin, Beria, Brežnev, Hruštšov). Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt
annaabi.ee 
