PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES
1779. aastal asutas kaupmees H. Harden Pärnus suurema laevaehitusettevõtte. Selles
ehitati üldse 25 laeva, ja kui ettevõte 1804. aastal likvideeriti, jäid tööta 103 kohalikku töölist.
Laevu ehitati veel Haapsalus, Kundas, ja Käsmus. Eriti hoogustus laevaehitus Eesti
randades pärast 1800. aastat, kui tähistati kaupmeeste privileeg laevandusele ja laevu võisid
soetada juba kõik Tsaari-Venemaakodanikud.
Laeva ehitust soodustas ka 1802. aastal mõisnikele ja 1812. aastal talupoegadele antud
kaubandusega tegelemise luba. Nii kuulus 1819. aastal Tallinna kaupmeestele 19 laeva,
Haapsalus oli registreeritud viis laeva, Suuremõisa, Vormsi, ja Virtsu mõisnikud olid ehitanud
kokku 13 laeva.
Laevaehitus ja meresõit hakkas randades kiiresti arenema alles järgmistel aastatel: 1887.
aastal oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud juba154 laeva ja 1900. aastal 335 laeva. Kuid 20.