Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni
On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja
Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste
ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja
Austraalia aborigeenide keelele.
1902. a. vene ajalehes:
Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa.
See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid
samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest.
Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt
kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad.
Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest
tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont.
"Eestlased, nende elu ja kombed" (1908)
Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta
annaabi.ee 
