Muinasaeg ja selle periodiseering
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla.
Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest.
Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid.
Jaroslav Tark tegi 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti.
1054. a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased
muutusid väga tugevaks.
Eestlased muinasaja lõpul.
Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas, asustus
tihenes.
Peamine tegevusala oli maaharimine.
Maa suurust arvestati adramaades. Põlluharimisse tuli kolmeväljasüsteem ühele põllule külvati
talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks.
Tegeleti loomapidamisega, küttimise, kalapüügiga. Tõusis esile metsamesindus.
annaabi.ee 
