Eesti pärast põhjasõda
Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse
asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid.
Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist
portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord.
Eesti 18.sajandi II poolel.
Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus
venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti
sai ta tsaarinnaks.
Asehaldus kord.
Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning
võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna
keskused said linnaõiguse.
Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur.
Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule,
mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad.
annaabi.ee 
