1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine:
kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine:
annaabi.ee 
