Bütsants
sõjaväge.
Välispoliitiline olukord
Bütasntsi olukord oli väga raske. Segaduste aegadel kaotati 1071. a. normannidele Lõuna-
Itaalia , kus viimased lõid Apuulia Hertsogriigi, mille valitseja Robert Guiscard 1082-1085
vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants
pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle
tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste
kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast.
1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele
türklastele-seldzukidele Manazkerti lahingu, kus hävis kogu thema sõjavägi ning Imperaator ja
vangi. Türklased kohtlesid kaotajast vasilevsi austusega ning peagi lubasid tal koju naasned.
Konstantinoopolis aga oli võimule pürginud juba Romanus I kasupoeg Mihail III Duka, kes
käskis oma kasuisa pimedaks teha
annaabi.ee 
