Sündmused muudavad inimest
enesekindlust, et asjaga lõpuni minna. Vahel võib isegi veel olulisemaks pidada seda, et laulev
revolutsioon kujundas eestlasi rahvusena. Paljud eestlased hakkasid üha enam tundma, et on ühine
üksus, mitte lihtsalt eraldiseisvad isikud. Eesti inimene ei olnud enam teise inimese edu üle niivõrd
kade, vaid vastupidi, kui kuskil rahvuskaaslast kohati, polnud rõõmu näitamine häbiasi. Eestlaste
vahel tekkis ühtsus- ja vendlustunne ning see on see, mis paneb ka praegu südame kiiremini
tuksuma, kui välismaal teist eestlast kohtame.
Kõike Venemaaga seotut, nagu näiteks küüditamine ja okupatsioon, meenutatakse üldiselt
negatiivse alatooniga. Isiklikult, mõistan ma samuti tavalise eestlase kohaselt, mõlemad sündmused
hukka, kuid neil on omamoodi ka mentaalne väärtus. On ilmselge, et sajandite pikkused, enamasti
halvad, kogemused idanaabritega on meis tekitanud tundeid, mis põhjustavad üldist vastumeelesust
annaabi.ee 
