Ideede ajaloo küsimuste vastused
Tõeline sõprus on tunne, nagu oleks üks ja sama hing jagatud kahes kehas. See on väga
haruldane ja selles saab osaleda ainult kaks inimest(st selliseid sõpru ei saa olla rohkem kui
üks). Kui Aristoteles nimetab sõpruseks kõiki inimestevahelisi suhteid, siis Montaigne'I jaoks
ei ole sõprus nii lai mõiste. Armastus on võrreldav jahimehega, kes ajab jänest taga kui kätte
saab, ei ole enam huvitav. Sõprus aga läheb ajaga ainult huvitavamaks. Kritiseerib, et sõprust
võrreldakse vendlusega vendadel ei ole sõprussuhet, neil on konkurents päranduse jm pärast.
Sõprus on kui müsteerium seletamatu side kahe inimese vahel. Kritiseerib Cicero seisukohta
parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi,
kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku
voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on
kohusetunne
annaabi.ee 
