Rooma eraõiguse konspekt 2014
isiku süüta, orjade põgenemise eest, keda eraldi valvama ei pidanud, röövi, mässu,
tulekahju, üleujutuse ning teeröövlite rünnaku eest ei vastuta keegi.
Seoses sellise riisiko ülemineku klausliga tuli Roomas ostu-müügilepingute puhul
alati kontrollida, kas on kokku lepitud custodia’s (sisuliselt vastab hea peremehe
hoolsusele võõraste asjade ajamisel):
Inst. 3.23.3 /…/ Quodsi fugerit homo qui veniit, aut subreptus fuerit, ita ut neque
dolus neque culpa venditoris interveniat animadvertendum erit an custodiam eius
usque ad traditionem venditor susceperit.
Kui aga ostetud ori põgeneb või varastati ja seda ilma müüja tahtluse ja hooletuseta,
siis peab kontrollima, kas müüja oli kuna orja üleandmiseni võtnud endale kohustuse
orja valvata.
D. 18.6.3. (Paulus): Custodiam autem venditor talem praestare debet, quam
praestant hi quibus res commodata est, ut diligentiam praestet exactiorem, quam in
suis rebus adhiberet.