Norra - lühireferaat
Rannikumeres on palju saari (umbes
150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on
tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik
(moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra
lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind
(2472 km)
Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim
Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on
jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude
hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad
jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja
järel läbi on tormanud
annaabi.ee 
