Muinas-Eesti sõjandus
millel on üks rauast plekiriba ümber tõmmatud ning kaks plekiriba seal peal.
Selline kujutus on väga laialt käibele läinud. Selliseid kiivreid siiski tegelikkuses ei
kasutatud. Arvatakse, et kaitsekiivriteks olid ka viikingitelt tuntud sarvedega
kiivrid. Neid küll Eestis võib-olla kasutati, kuid mitte kaitse ega sõjalisel
eesmärgil, vaid tõenäoliselt teatud religioossetel rituaalidel vms.
Rootsist Valsgärde laevkalmetest on leitud vendeliajastu (550-800) kiivreid,
kuid Eestis samaaegsest Salme laevast ei ole ühtegi taolist kiivrit leitud. Neil on
olemas ka silma ja ninakaitsed, näevad välja veidi nagu maskid.
Kiivreid on vähe leitud, kuna need olid nii suured asjad, et niisama vedelema neid
kuskile ei jäetud ning ruad kasutati enamasti ära.
Ristisõdijaid on sageli kujutatud pottkiivritega, kuid 13. sajandi I poolel taolisi
veel siiski kasutusel ei olnud. Rüütlitel olid 1220. aastatel näomaskiga kiivrid,
annaabi.ee 
