10. klass Sissejuhatus Tänapäeval levinud üleelamisõpetus õpetab ehitama igasugu varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tõdeda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid. Varjekohad ehk punkrid 1940. aastate teises pooles hakkasid metsavennad rajama endale üle Eesti varjekohti ehk punkreid. Eesti metsavendade elupaiku saab jaotada mitmesse kategooriasse. 1. Maapealsed punkrid 2. Pinnasesse süvendatud punkrid 3. Maa-alused punkrid 4. Taluhoonetesse ehitatud peidikud 5. Suvisel ajal kasutati elamiseks aga telke ning üpris tagasihoidlike seinte ja katusega nii-öelda suvepunkreid, mille peamine eesmärk oli tagada lihtsalt tuule- ja vihmavari. M aa-alused punkrid Neid ei olnud võimalik rajada igale maastikutüübile. Tuli jälgida, et ehituse käigus ei jääks jälgi. Näiteks tuli jälgida, et ehituse käigus liiga palju elusloodust ära ei tallaks ja, et
Piiskopid Meinhard, Berthold (alustas ristisõda Liivimaal), Albert peale MV läks Vana-Liivimaa Taanile ja Ordule, kes peale Jüriöö ülestõusu ostis ära ka Taani alad.. seejärel hakati maad jagama rüütlitele, kes hakkasid koguma andamit oma maal elavatelt talupoegadelt) 3. Eestlaste tee muinasusundist luterlikuks rahvaks muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur – rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne ristusu sissetung
Käesolev referaat kirjeldab ülikoolide tekkimist keskajal ja õigusteaduse õpetamist Euroopa esimestes olulisemates ülikoolides. Autor valis antud teema, kuna on haridusvaldkonnaga seotud olnud juba ligi 10 aastat ning tunneb selle teema vastu sügavamat huvi. Kuna hetkel on käsil ka õigusteaduse õpingud, tundub nende kahe teema ühendamine äärmiselt otstarbekas ning annab läbitöötatuna kogu edasisele õppetegevusele süvendatud pildi sellest, kuidas õigusteadus ajalooliselt ülikoolides üldse alguse sai. Käsitleme teemasid nagu keskaegse hariduse vajalikkus, millest ilmeb, et haridus üldiselt ei olnud keskmisele inimesele oluline, kuid aadlike seas omandasid ülikoolid meeletu populaarsuse. Vaatleme, kus ja miks tekkisid esimesed ülikoolid, milline oli nende ülesehitus, mida seal õpetati, ning kes ja kuidas ülikooli juhtisid. Pisut pikemalt peatume
annaabi.ee 
