V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tiiba laiali sirutavat.* See oli prohveti hüüd, kes juba kuuleb vabastatud inimkonna
sumisemist ja kihamist, kes näeb ette, et tulevikus mõistus kaevab usule haua, et teadus
pääseb võimule religiooni asemel, et maailm raputab eneselt Rooma ikke. See oli filosoofi
ennustus, kes näeb, kuidas trükikunsti
1 Püha Martini kloostri abt, s. o. Prantsusmaa kuningas, on oma elujärjelt vaimulik, tema päralt on väike püha Venantiuse kiriku
; ogudus ning kapiitlis istub ta laekahoidja toolil (lad. k.).
167
tõttu tiivustatud inimlik mote lendab minema teokraatia kupli alt; sõduri hirm, kes vaskset
müürilõhkujat jälgib ja lausub: «Torn variseb.» See tähendas, et üks võim on astumas teise
võimu asemele, teiste sõnadega: «Trükipress surmab kiriku.»
Kuid selle esimese, kahtlemata lihtsama mõtte taga peitus meie arvates veel teine uudsem