muljetele. Seejuures on märkimisväärne, et Toulouse-Lautrec ei käinud kunagi kunstikoolis, vaid sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse-Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust
tõlgendamine. 5 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) 6 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 58) 7 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust