tal kindlalt nööri mööda jooksma.Seevastu õpetaja Laur oli õpilastega südamlikum ja leidis rahulikult lahendusi.Laurile oli tähtis õpilaste ausus, visadus.Niisiis oli õpetaja Lauril hea õpetaja staatus ja Köstril pigem halva. “Kevade“ kuus possi olid üsna erinevad, võiks öelda, et Arno ja Toots olid vastanlikud tegelased.Arno oli „korralik“ ja ta oli valmis teisi aitama ning talle tähtsaks kohaks oli kodu, ta oli usin ja mõtlik poiss.Toots aga tegeles vempudega ja temas ei olnud tõsidust.Tõnisson oli paks ja ta põhiliseks tegevuseks oli söömineÜldiselt poisid konflikte ei kartnud ja läksid kambavaimuga kaasa.Tüdrukud olid rohkem pealtvaatajad kui ise asjade algatajad.Teele oli natuke nipsakas ja hoidis nina püsti, tema pikkad patsid tõid välja ta vallaltuse ja edevuse. Ilma nende tegelasteta poleks „Kevade“ olnud selline nagu seda teame.Köster, kes asju paika pani,
mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel tehti teineteisele nii majanduslikku kui ka moraalset kahju. Vargamäel ei võideldud enam loodusega, vaid üksteisega ning viljatust maast sai viljakas pinnas hoopis tülidele. Andres oli sihikindel ning tuli Vargamäele, et alustada oma elutööd
meeldivad. Mis kõige tähtsam, tunnen, et oma valikutest lähtuvalt saan õppida. Saan õppida koolis, mis mulle meeldib ja kaaslastega, kes on minu arust lahedad. Saan valida sõpru ja olla koos nendega. Ka inimesed ümber minu ei suhtu, kui lapsesse vaid kui juba arukasse ja oma soove ja mõtteid väljendada osakvasse inimesesse. Arvan et olen õnnelik inimene ja olen just õnnelik kuueteist aastane oma soovide, tunnete ja miks mitte ka naljade ja vempudega. Maailm minu ümber on arvestav ja mina arvestan maailmaga, kuid just läbi kuueteist aastase noore inimese silmade läbi, kelle veel kõik on ees.
annaabi.ee 
