Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima
Üheksas peatükk: Tõnu otsustas kurjalt käituma hakata Mariga. Kuid see lõppeb hoopis Tõnu jaoks löögiga. Prillupi käsi ei käi hästi, see on tõsi. Ta peaks härra juurde minema, aga ei lähe. Puudub jõud, puudub lihtsalt jõud, jalad ei kanna. On silmapilke, kus ta äkki ärrituses süttib, võimetus ärrituses, teadmata, mispärast. Siis tõukab ta toorelt koera, kes talle midagi ei teinud, viskab kiviga kana, kes ainult kõketas, vemmeldab hobust, kes kõigiti kohust täitis, ja lööb vikati meelega kivisse. Tõnu hakkab juba alla andma kui korraga üks päev Mari ütleb talle, et mine too oma piimakontraht mõisast ära.". Tõnu ei suuda uskuda mis on juhtunud. Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis
Kohtunik ja lesk läksid kohtusse, et saada õigust mind taadi käest ära võtta ja ühte nendest mu hooldajaks määrata. Aga parajasti oli saabunud uus kohtunik ja see ei tundnud vanameest; seepärast ütles ta, et kohus ei tohi perekonnaasjadesse segada ega perekonnaliikmeid lahutada, kui see pole paratamatu; ta ei tahtvat last isa juurest ära võtta. Nii pidid kohtunik Thatcher ja lesk asja niisama jätma. See meeldis vanamehele; ta ei andnud mulle hingerahu. Ta ütles, et vemmeldab mu siniseks nagu pajapõhja, kui ma ei muretse talle raha. Laenasin kolm dollarit kohtunik Thatcherilt; taat võttis need ja jõi ennast täis ning kõlas kiideldes, vandudes ja möirates mööda linna; ta kõlistas tlnapanniga ligi keskööni, siis pandi ta pokri ja järgmisel päeval oli ta kohtus ja pandi siis veel nädalaks kinni. Aga ta ütles, et on üsna rahul; ütles, et on oma poja peremees, ja lubas mul põrgu palavaks kütta.
annaabi.ee 
