EESTI KIRJAKEELE KUJUNEMISLUGU
keel.
Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535),
on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.
Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab
katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar
käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend.
Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse
jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile.
Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas
Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa,
keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’
II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja
laia levikuga kiriklikud trükised
annaabi.ee 
