Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus
osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks,
olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks.
Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei
vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama
katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve
suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Vellikaja ja Suur-Emajõgi. Väljavool toimub
Narva jõe kaudu, mis algab kirdenurgast Vasknarva küla juures. Peipsi järve vesi vahetub
umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi
nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska.
Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad
keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem.