Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
pühapäev." Laisk vastas: "Homme ja ülehomme kah!" (dialoogivorm) ~ Laisal palju pühapäevi
(vanasõnavorm). Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate
arvates ongi etümoloogiliselt samane loomamuinasjutuga. Valmi lõpul on tihti kokkuvõtlik
vanasõnavormiline nn. moraal.
Põhja-Euroopas (eriti Briti saartel, Skandinaavias, Soomes, Põhja-Saksamaal) on levinud juttude ja
ütluste piirialale kuuluv lühivom, mida nimetatakse vellerismiks. Vellerismi üldvorm on: A, ütles
B, kui tegi ~ juhtus ~ nägi ~ ... C, ja termin ise tuleb Charles Dickensi "Pickwick-klubi" tegelase
Samuel Welleri nimest, kes taolisi ütlusi ohtralt tarvitas. Eestis pole vellerismid kuigi levinud, neist
tuntumad on meil nt.: Eks me näe, ütles pime ja jooksis peaga vastu posti ~ puud; Palju kisa, vähe
villa, ütles vanapagan, kui siga niitis; Seda teed peame kõik käima, ütles vanatüdruk, kui
pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina)