Tõde ja Õigus II Terve tekst
ladina keele segust sepitsetud salmik, millel kreekakeelne pealkiri. Salmik tegi kõigile nalja ja
osutus lõpuks pilkevemmalvärsiks kõigi kohta, kes püüdsid luuleks tarvitada võõrast keelt. Kõigil
oli selge, et salmiku sepitseja võis olla ainult Pajupill, kes oli teiste kuulsuse üle kade. Alguses
eitas ta seda, aga pärast võttis ta salmiku omaks ning põhjendas seda naeruvääristamist. See
puudutas valusalt viimse klassi õpilast Vellemaad, suurimat kuulsust venekeelse luule alal, kes
arvas tarviliseks sõna võtta nõnda:
,,Kõik suured luuletajad on alguses võõras keeles luuletanud -- Puskin, Lermontov jne.
Emakeel on liiga kodune, sellepärast on ta liiga lihtne ja arusaadav. Aga luule ei tohi lihtne ja
arusaadav olla, sest lihtne ja arusaadav ei olegi luule, vaid proosa. Luule peab olema raske aru
saada, sest siis on ta palju sügavam. Kõik suured luuletised on sügavad. Hiljuti ma lugesin ühte