Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis
selle asemel et oma hinge eest hoolt kanda. Eestlased on paganad, mitte usklikud ja kahjuks on
nad oma hinged unarusse jätnud. Seetõttu pole ükski väline asi, majanduslik saavutus, esemed,
piisavad sisemise õnne ja rahu saavutamiseks. Alati on midagi puudu, alati on vähe, alati on
keegi parem. Tänu majanduskriisile on avastatud oma hinged ja see, et rahu algab enda seest,
mitte kuskilt väljast, kellegi teise aplausi peale. Järjest enam on näha inimesi, kelle silmis
velkleb kaval-rõõmus tuluke, millest kumab välja enesega rahulolu ja seda, et ka muu
maailmaga ollakse rahujalal. Need inimesed kiirgavad soojust ja jõudu. Sellised inimesed
säravad ise ja annavad julgust ja tuge ka teistele edasi minna. majanduskriis aeg avastada
iseennast!
Lõpetuseks
Öeldakse, et pessimistil on hea elu: tal on kas õigus, või on ta meeldivalt ülaltunud.
Mina tahan uskuda eestlasesse kui optimisti: et ta eelistab meeldivatele üllatustele stabiilset
annaabi.ee 
