„Seitse venda“ Aleksis Kivi
hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad
armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie
õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel.
Nautimisväärne on Juhani kõne rahvapärane lopsakus. Kõige sagedamini sajab sõnarahet
vanema venna suust üleannetu Eero kaela: Jah, torgid jälle, sinaohakas meie nisupõllus, sina
kibe juuretis Jukola kristlikus veljetaignas, sina okassiga, okaspõrsas, sina konn!
Eero, Jukola pesamuna torked ärritavad tõepoolest kogu vennaskonda: ...väike Eero-tirts on
peenike, terav ja torkav naaskel.Jha, ta ,,torkab", torkab õige väledalt ja pillab enese ümber
pisikesi haaknõelu, see jõnglane, lausub Lauri. Mõnikord valab see naasel vendade
sõnatulekahjusse õli juurde, et siis asja koomilist külge nautida. Nii näiteks aabitsaõppimise
puhul, milles noorim võsu on märgatavalt edukam