Eepos "Kalevipoeg"
kolme laeva, kolmas on täis noori ilusaid neide, kes kõik teda kaasaks tahtma hakkavad.
Kalevipoeg ei ole kosilase-rolllist huvitatud.
Kalevipoja pea saab meretuultes selgemaks, ta ei mäleta küll täpselt juhtunut, kuid näeb
verejälgi mõõga küljes. Saarest möödudes meenus talle lugu saarepiigaga. Ta muutus
murelikuks.Vetesügavusest kostab temani saarepiiga laul. Laulust kostab etteheide saarepiiga
rüvetamise ja süütu vere valamise pärast. Ta ütleb: Oh sa vilets veljekene! Pikk on sinu
võlapõli.
Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud,
astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema
kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista
pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka!
Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast,