Bütsants
suunas.
Esimese veana sõlmis 532. a. Justinianus I Bütsantsi jaoks alandavatel tingimustel Sassaniidi
Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis
koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu
eesmärgiks oli mõistagi oma tagala kindlustamine, lääne vallutamise ajaks. 533 aastal saatiski
Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide
kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda
Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika
Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale
okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega
korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud
annaabi.ee 
