Hapniku referaat keemiast
Hapnikul on 2
allotroopset vormi- dihapnik(O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Paljud ained liituvad hapnikuga
reageerimisel, mille tagajärjeks on sageli põlemine. Lihtainete põlemisel tekivad ühendid
hapnikuga, näiteks N + O2 ----> NO2. Hapniku oksüdatsiooniaste on enamustes ühendites -II (peale
fluoriidide). Hapnik soodustab ja kiirendab aine põlemist ning tõstab leegi temperatuuri. Vedel
hapnik võib rõhu all plahvatada ning sellepärast kasutatakse veldelat kapnikku ka lõhkeainetes.
Kasutamine
Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma
elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks normaalne. Kui see väheneb 9%-ni, siis
tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka sellest suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on
puhas hapnik liiga mürgine. Kui inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust
ja võib hakata oksendama