Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori
järgi ajas muutuvat vektori komponenti kirjeldavad ruumis teatud nurkkiirusega pöörlevat vektorit. Selle väite näitlikustamiseks tuletame meelde, kuidas tekib pöörlev magnetväli kahefaasilises mootoris. Selleks on vaja faasimähised nihutada ruumis 90º võrra ning toita neid 90º võrra nihutatud vooludega, st ühes mähises muutub vool siinus-, teises koosinuskõvera järgi. Just sellist siinus-koosinusühikvektorite võtet kasutataksegi sageli vektorjuhtimisel. Suvalise faasimähiste arvuga ning nende voolude ajalise nihutatusega pöörleva väljaga elektrimasina võib suhteliselt lihtsate võtetega taandada ekvivalentseks kahefaasiliseks masinaks. Selle teisenduse põhiideeks on see, et kõigepealt leitakse pöörleva välja kompleksvektor polaarkoordinaadistikus, mis seejärel lahutatakse ristsuunalisteks komponentideks. Võimalik on ka vastupidine teisendus. Tänu
pulsigeneraatoritele on nende toimekiirus 20 megabitti sekundis. Vektormodulaatori üldistatud talitlusskeem on joonisel 3.42. Modulaatori sisendplokis arvutatakse ruumivektori faasinurgad ja sektorid. Järgnevalt moodustatakse esimesest plokist saadud siinuspingele vastavate faasinurkade jaoks tabel. Järgmine plokk lahendab võrrandid ajavahemikke ti, ti+1, ja t0 sisaldavad võrrandid, et formeerida juhtimpulsid ning jaotada need pooljuhtlülititele. Kokkuvõtteks. Välja vektorjuhtimisel on suurim jõudlus vaatamata sellele, et seda teostatakse ainult mikroprotsessori abil. Antud juhtimismoodus nõuab seadepinge ruumivektori arvutamist reaalajas. Võrreldes plokk-ja siinuselise pulsilaiusmodulatsiooniga, võimaldab vektormodulatsioon saada kõrgemaid faasipingeid ning suuremat muunduri väljundvõimsust minimaalse lülitussageduse korral. Siinuselise pulsilaiusmodulatsiooni puhul on muunduri väljundpinge amplituud ligikaudu