................ 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .................................... 141 6.4.1. Otsene vektorjuhtimine ................................................... 141 6.4.2. Kaudne vektorjuhtimine .................................................. 144 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine ................................................ 145 Kirjandus ..........................................
t Joonis 4.38. Vaheldi väljundpinge moodustamine pulsilaiusmodulatsiooniga Seoses sagedusjuhtimise üha laiema levikuga elektriajamites ning kolmefaasiliste elektrimasinate tööpõhimõttega (kolmefaasiline toitepinge tekitab ruumiliselt sümmeetrilises staatorimähiste süsteemis pöörleva magnetvälja), on rakendatakse ajamites vektorjuhtimise põhimõtet. Sisuliselt tähendab see seda, et vaheldi juhtimise eesmärgiks pole mitte kolme sümmeetrilise faasipinge tekitamine, vaid niisuguse pingesüsteemi loomine, mille pinge kompleksvektor pöörleb ühtlaselt komplekstasandil. Vaheldi niisugust juhtimist nimetatakse pingevektori juhtimiseks. Kolmefaasiline sümmeetriline siinuspingete süsteem, mille faasid on komplekstasandil 120° võrra nihutatud, tagab pingevektori ühtlase pöörlemise. Vaheldi
lülitusprotsessis, välja arvatud juhul kui (k = 1...6). Ruumivektorite moodulite keskväärtuste 3 juhtimiseks (väljundpinge katkestamiseks) on nõutav lülitusprotsessi kõrge kvaliteet ja lülitusjärjekord, mis näidatakse lülitustabelis. Joonisel 3.41 on toodud vektoriaalse pulsilaiusmodulatsiooni ajadiagramm. Nullpingevektoreid esitavad täiendavad impulsid on joonisel näidatud kriipsjoonega. Populaarseim välja vektorjuhtimise meetod on sümmeetriliste nullseisunditega modulatsioon, kus vektorite U0 ja U7 kestused on 0,5t0. Talitlusdiagrammil · sektorites 0...60° ja 180°...240° säilitavad lülitid VT1 ja VT4 oma seisundid, lülitid VT2 ja VT5 lülituvad pidevalt ümber, pöörates ruumivektorit mööda ringjoont, ning lüliti VT6 asendub hetkeliselt VT3-ga, et esitada nullpingevektor; · sektorites 60°...120° ja 240°..
annaabi.ee 
