Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid: Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas) Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad "geograafilise punkti" kohta 5 Keerukamad andmed on neist tuletatavad(interpoleerimine, ekstrapoleerimine) tulemus sõltub kasutatavast meetodist ja parameetritest
ja lõpp-punkt ning suund. Atribuudi info saab kinnitada eraldi kaardiobjekti külge. Kaardiobjektid moodustuvad vektorstruktuuri korral järgmiselt: 1. Punkt – koordinaatide paar 2. Joon – koordinaatide paaride rida 3. Polügoon – koordinaatide paaride rida, mille algus-ja lõpp-punkt on samade koordinaatidega 4. Pindobjekti iseloomustab hästi TIN mudel – trigonaalne ebakorrapärane võrgustik Raster-vektor teisendused Raster vektoriseerimine vektor 16 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Vektor rasteriseerimine raster Vektoriseerimise probleemid: Andmed peavad olema võimalikult puhtad Kaart peab olema lihtne