Punkti asukohta ringjoonel võib määrata ka nurgaga � . Kui koordinaatide alguspunkt O on ringi tsentris, siis kohavektor muutub ainult suuna poolest. Olgu see aja ∆� jooksul pöördunud nurga ∆� võrra. Ajaühikus sooritatud pöördenurk on siis ∆� ∆� . Seda nimetatakse keskmiseks nurkkiiruseks ajavahemikul ∆� või kaarel A1A D)Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi.
Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust.Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites.Nende kõrgus on Eestis enamasti alla 15 m, pikkus aga kohati kümneid kilomeetreid (Lääne-Saaremaa kõrgustik). 27) Mandriliustikud ja nende esinemisalad. Liustike tegevuse vööndilisus ja vektoriaalsus. Mandrijää servamoodustised.Mandriliustikud on suurimad, terveid kontinente (praegu Antarktika) katvad lameda kupli kujulise pealispinnaga jäämassid, mille paksus on tavaliselt nii suur, et “varjutab” täielikult oma aluspinna reljeefi. Mida paksemaks kasvab jääkatte keskosa, seda kaugemale need väljuvad liustikud liiguvad. Liustikud võivad liikuda isegi teatud kõrgusele ülesmäge. Kui liustiku osad jõuavad maismaalt merede kohale, on tegemist šelfiliustikega
annaabi.ee 
