Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4
Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel: tabeli abil; graafiku abil; sõltuvust väljendava valemi abil. Mis iseloomustavad füüsikalisi suuruseid? Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks. Mis iseloomustavad skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi. Mille poolest nad erinevad? Too näiteid nende kohta. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaariks. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud. Too näiteid põhjuslikke ja juhuslike seoste kohta
a) Väljad b) Kehad Mis on nähtus? Kuidas kirjeldatakse füüsikas nähtuseid mudelite abil? Nähtus on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Teada on vaja asukohta ja massi. Kujutades keha ette punktikujulisena, saadakse omakorda keha lihtsustatud mudel, mida nimetatakse punktmassiks. Füüsikalisi objekte eristatakse nelja tüüpi omaduste abil. Millised on need omadused ning too iga omaduse juurde näited juurde! (skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi vaatame järgmine tund, sellega ära veel tegele!) a) Heli ja soojus(mitteainelised objektid) b) Mõjuvad kehi ja omavad energiat (Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõkuva raskusjõu) c) Koostis ja ehitus d) Omadused Uuri mõttega praktilise mudeli loomise näidet õpikust (kumminööri venimine)! See näide on väga heaks aluseks tulevasele hindelisele tööle, kus samuti tuleb jõuda mudelini. Näri ennast sellest
1. variant. 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4
Näiteks ei saa me ennustada, kuhu teadaoleva kiirusega sammuv matkaja kolme tunni pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises suunas ta liigub. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (vector -- ladina k. kandja, edasiviija). See nimetus on üle võetud ka füüsikasse. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. Joonistel ja valemites tähistatakse vektoriaalseid suurusi nii, et suuruse tähise kohale märgitakse väike nooleke. Näiteks kiirusvektori tähis on ja jõuvektori tähis Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. Kiirusvektori pikkus on võrdne kiiruse arvväärtusega ja jõuvektori pikkus on võrdne jõu arvväärtusega. Vektoreid ehk suunaga lõike iseloomustab korraga nii lõigu pikkus kui suund. Kaks vektorit on võrdsed, kui nende pikkused on võrdsed ja nad on samal ajal ka ühesuguse suunaga.
Selles kolmnurgas on AC=|y2-y1| ja BC=|x2-x1|. Tähistades punktide A ja B vahelise kauguse tähega d, saame seose: 6.3 Vektor · Igal sirgel on siht ja paralleelsetel sirgetel on sama siht. Määrates lõigul suuna, saame eri omadusega lõigu, mida nimetatakse vektoriks (suunatud lõik). Märkimisel vektorit kahe tähega tuleb esikohale kirjutada nn vektorialguspunkt ja teisele kohale lõpp-punkt. · Vektoritega esitatakse ka vektoriaalseid suuruseid (nt jõud, kiirus, tuule tugevus). Suurusi, mida saab esitada vaid ühe arvu abil, nt vanus, temp, nimetatakse skalaarideks. Samasihilisi vektoreid nimetatakse kollineaarseteks ja märgitakse sümboliga ||. Samasihilised vektorid võivad olla samasuunalised või vastassuunalised. · Kaks vektorit on võrdsed, kui neil on sama siht, suund ja võrdne pikkus. · Vabavektori puhul ei ole oluline, milline on alguspunkt.
annaabi.ee 
