Katse kokkuvõte Antud töös saadud tulemused saab kontrollida tähtlülituse puhul olevate valemitega: U=U f √ 3. Näiteks võttes, et Ua=138V, siis U=138∗√ 3 ≈ 238V =U ab . Katseliselt tuli Uab=234V. Katselise ja teoreetilise tulemuse erinevus seisneb selles, et teoreetilise tulemuse puhul eeldatakse, et juhtmed on ideaalsed. Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus I N =1,3 A . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna U Nn=37 V ja vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada.
Nendel mootoritel on laiem kiiruste vahemik ja kõrgem kasutegur. Seega on sünkroonmootorid asünkroonmootoritest kallimad. Vektordiagrammil võib voolu jagada tavaliselt kaheks komponendiks, Id ja Iq, mis tekitavad magnetomotoorjõud rootori telgede d ning q suunas. Staatori seadeteljestikus , esitatakse magnetomotoorjõude kui sageduse siinuselisi komponente. Kui jätta arvestamata staatori pingelang, siis saab arendatava momendi leida vektordiagrammilt valemiga 3 p1U1 M12 = sin 3 pI1d 12 sin . (5.31) 1L1 Kui mootor talitleb konstantsel võrgupingel, siis jääb ka sageduse ja pinge suhe konstantseks ja mootor arendab kõikidel kiirustel ühesugust momenti. Suurema momendi korral suureneb koormusnurk (valemid 5.3 ja 5.13), nagu näitab nurkdiagramm joonisel 5.14, b. Staatori pooluse
annaabi.ee 
