lainepikkuse ja vee murdumisnäitajaga määratud piirnurk, aga vikerkaare sisse jääv ala on täidetud vihmapiiskade sees üks kord peegeldunud valgusega. Pilve moodustavad udupiisad on oluliselt väiksemad kui vihmapiisad, nii muutub oluliseks difraktsioon neil piiskadel. Peegeldunud ja difrageerunud valguse interferentsi tulemuseks ongi Kuu või Päikese ümber olevat tara meenutav oreool ka veepiiskadest koosnevale udule (pilvele) langevate varjude ümber tagasisuunas hajuvas valguses. (Veisman & Veskimäe 2005) VARJUD JA BROCKENI VIIRASTUS Rünkpilvede vahel märkame sageli heledamate kiirtevihkude ja tumedamate alade vaheldumist. Heledamad on need kohad, kust pilvede vahelt paistev Päike valgustab pilvede all olevat õhukihti, tumedamana paistavad varju jäävad kohad. See pilt on hästi vaadeldav vinese taeva korral. Üllaavat vaatepilti võib pakkuda lihtsalt mustvalge valguse ja varju muster. Visuaalselt on Päike üsna täpselt 0,5° nurkläbimõõduga ring
ppt 2. http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l4.html 3. http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1998/6_1998/sei.htm 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-2.htm 5. http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressdata/ET/reports/99 400.pdf 6. http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Kasvuhooneefekt_ja_kasvuhoonegaasid.a id-3609 7. www.ec.europa.eu/environment/climat/campaign/pdf/gases_et.pdf 8. Uno Veisman&Rein Veskimäe “ Universum Valguses ja vihmas” 9. http://www.terviseleht.ee/31/31_euroopa_kliima.html 10. www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=899169/kliima_radiko.pdf 11. http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/Keskkonnatrendid_V:_Puhas_ene rgia_II.aid-2383 12. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 13. www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes14.pdf 14. http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Globaalne_soojenemine_ja_kliimamuutused.aid- 3577 15. http://www.miksike
annaabi.ee 
