Põhja Eesti rannikumadalik
tingimused taimestiku kasvuks.
(Põhja-Eesti pankrannik)
4
Kliimaolud
Põhja-Eesti rannikumadaliku kliima erineb mõneti naaberalade omast.
Mere vahetu mõju põhjustab sisemaaga võrreldes nii kevade kui ka sügise
hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti
paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest.
5
Veestik
Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri.
Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks:
Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on
nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda
settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad
esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel.
6
Muld
Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus