Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses.
Tõusutrende näitab ka kodumaiste mageveekalade tarbimine (jahutatud koha-, ahvena-, haugi
fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas, skumbria)
tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik
kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis- ja turustusvõimalusi. Eesti
kalakasvatuse ja vähikasvatuse toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud
veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel
aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad
aastas 400 tonni kasvanduse kala ja vähki.
Sektori kasvule ja jätkusuutlikusele on otsustav toodete konkurentsivõime turul. Täpsemalt hind ja
kvaliteet võrreldes importtoodete( peamiselt Norra lõhe) ja ka asendustoodetega.
Puu- ja köögivilja- ning marjatööstus