a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.Musta mulla,viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Persephone Zeusi ja Demeteri tütar.Zeus lubas ta oma vennale Hadesele naiseks.Aastaaegade vahetaja. Artemis Apolloni kaksikõde.Jahijumalanna, elava looduse, eriti metsloomade, kaitsja. Ares julm ja väaeuväärne sõjajumal.Hera ja Zeusi poeg
Odysseus surmata inimest, kellele jumalad olid õpetanud taevalikku kunsti. Kreeka mütoloogia maailmas ei esine inimvaimu terroriseerimist. On säilinud rudimente aegadest, kui esines veel loomujumalaid. Saatürid on kitsinimesed ja kentaurid poolinimesed-poolhobused. Esineb müütilisi monstrumeid igasugusel kujul, nii gorgodena, hüdradena ja kimääridena, kuid need esimesed vaid selleks, et anda kangelastele kuulsusesära. Seetõttu kutsutakse ka Herat sageli ,,veisesilmaks". Kreeka mütoloogia koosneb suurelt osalt lugudest, mis jutustavad jumalatest, kuid neid lugusid ei saa võtta kui kreeka piiblit, kreeka religiooni katekismust. Müüdid kujutavad endas sageli teadust, mis tekkis sis, kui inimene püüdis esmakordselt seletada kõike seda, mida nägi enese ümber. Kuid on olemas ohtsalt ka niisuguseid müüte, mis ei seleta üldse midagi. Need lood kujutavad endast üksnes meelelahutust,
annaabi.ee 
