Veis mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Veised on ilma sarvedeta, värvuselt mustad, kuid esineb ka punaseid. Sünnimass on lehmvasikatel 35kg ja pullvasikatel 38 kg, aastaste lehmikute kehamass 385kg ja noorpullidel 480 kg (Soome lihaveiste 2000. a. jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg. Euroopa arvestuses peetakse seda keskmise suurusega tõuks.

Lihatõud

1

Veiste ind EHK ÖSTRUS ...................................................................................................................................... 27 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE ............................................................................................ 28 3.6.4. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE.

Veisekasvatuse alused

0

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna ‘Ristand’ järele X. Lisaks looma andmetele on passil veel loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Konspekt

0

Veised – üle 12 kuu vanuste veiste kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; igas vanuses veiste soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni (kaasa arvatud pärasool); üle 30 kuu vanuste veiste selgroog, sealhulgas spinaalganglion; lambad/kitsed – üle 12 kuu vanuste või igemest väljunud jäävlõikehambaga lammaste ja kitsede kolju, sealhulgas aju ja silmad, mandlid ja seljaaju; igas vanuses lammaste ja kitsede põrn.

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

2

Veisekari on alates 1990. aastast pidevalt

Referaat Saksamaa

0

Veiste käitumine – Veised ei talu masinate poolt tekitatud müra, nad vajavad ruumi lamamiseks, tõusmiseks ja ümberpööramiseks, veiste puhul esineb ka stressi, erinevate tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb arvestada eelkõige seda, et oleks tagatud loomade heaolu, mis võimaldab neilt saada maksimaalset toodangut.

Veisekasvatus

1

Veised on tublisti kaasa aidanud eesti ranna niitude hooldusele ja tänu sellele ka aidanud paljusid lindusid.

Lihatõud

0

Veiselihapuljong 2 - 3,5 tundi Sealihapuljong 1,5 – 2 tundi Vasikalihapuljong 1 – 1,5 tundi Linnulihapuljong 1,5 – 2 tundi Kalalihapuljong 20 – 45 minutit Seenepuljong 1,5 – 2 tundi Köögiviljapuljong 1 – 2 tundi Vasikakondi puljong 2,5 3 tundi Veisekondipuljong kuni 5 tundi Seakondipuljong 2,5 – 3 tundi

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

0

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass.

Veisekasvatus

0

Veisetõugude klassifikatsioon – Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud – aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud.

Veisekasvatus

0

Veiste pidamine on Eestis perspektiivne, sest selleks on soodsad eeltingimused: heintaimede kasvuks sobiv kliima ja mullastik, pikaajalised kogemused ja oskajad inimesed, Euroopa tasemega võrreldes keskmiste omadustega kari ja tegutsev tõuaretussüsteem [1, lk. 4].

Tehnloloogia projekteermise alused

0

Veiste babesioos – on vere punalibledes parasiteeriva eoslooma Babesia divergentsi tekitatud täiskasvanud veiste haigus, mis iseloomustub palaviku, piimaanni järsu vähenemise, verevärvnikkusesuse, kõhulahtisuse, vaegveresuse, kollatõve ja lõpmisjuhtudega.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Veisekasvatus usa - s keskosas(preerias) Köögiviljakasvatus Lambakasvatus Uus- Nigeerias Meremaal Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus Reljeef: nõlva kalle ja avatus.

Geograafia - Metsandus

1

Veistele on iseloomulik sirge seljajoon.

Veisekasvatuse vastused 2013

-1

Veiserümpade lihakus - ja rasvasusklassi määramine e klassifitseerimine Veiserümp on nõukogu määruse (EÜ) nr 1183/2006 artiklite 2 ja 3 järgi veise terve keha pärast veretustamist ja nülgimist ning sellelt on eraldatud:1 • siseelundid (sh neerud), • neeru- ja vaagnarasv, • vahelihase e diafragma kõõluseline ja lihaseline osa, • suguelundid ja nende juurde kuuluvad lihased isasloomadel ning emasloomadel udar ja

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

0

Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik – kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks – Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

0

Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht.

DNA viirused

0

Veisel on vatsapapillid kõige kõrgemad vatsa ventraalses kotis, kus nad võivad olla 1 cm kõrgused ja nende arv ühel ruutsentimeetril 30-40. Tänu vatsapapillidele suureneb oluliselt vatsa imendumispind.

Veterinaarne histoloogia

0

Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised.

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

0

Veiserasv – sulamistemperatuur 42…52°, 51% küllastunud rasvhappeid, 41% monoküllastumata ja 3% polüküllastumata rasvhappeid, värvus kahvatukollasest kollaseni, konsistents kõva ja rabe.

Toiduained

0

Veiste ulukeellased – Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere.

Veisekasvatus

0

Veisepass pria - st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest.

Konspekt

0

Veisel on teada 12, lambal 8, hobusel 8, seal 15, koeral 8 ja kanal 12 veregruppide süsteemi . • Loomadel kasutatakse veregruppide määramist kõige enam nende põlvnemise selgitamiseks.

Kordamisküsimuste vastused

0

Veiste kari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46% Brasiilia kariloomadest, seega rohkem kui 87 miljonit isendit.

Põllumajandus Brasiilias

0

Veiste puhke - söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Veistel on domineerivaks kliiniliseks tunnuseks üksikute kehapiirkondade (külgede ja tagajäsemete) intensiivne sügelus ja loomad võivad muutuda raevukateks.

DNA viirused

0

Veise eksterjöör – vaata joonist 11. Loomade mõõtmed ja mõõtmine - Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks, kehaehituse tüübi ja kehamassi määramiseks.

Veisekasvatus

0

Veis - (liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas

Piimakarjakasvatus

0

Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

0

Veis 2 - 2,5h Siga 1-1,5h 31.praetud liharoad-*rostbiif(väheses rasvas, 1-1,5 cm paksuseks). *böfstooganov. * biifsteek. * romsteek.

Toitlustus, toidu valmistamine

0

Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad.

Morfoloogia materjal

0

Veisekasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb veiste pidamisega piima, liha ja naha saamiseks või tööloomana kasutamiseks.

Veisekasvatuse ajalugu

-1

Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik – kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks – Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge – orgaanikat väga vähe – sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet Sõnniku liigid ja kasutamine

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

0

Veise rõugetega – esines variolatsiooni puhul teatav suremus ning haiguse kulg oli ägedam, tuues mh sageli kaasa armistumise.

Meditsiiniajaloo konspekt

0

Veiseliha import on vähenenud. Kalandus on ka üha kasvav sektor, tuuni ja merevetikatooted on peamised mere ekspordiallikad.

Referaat Tongast

0

Veisefarm on kallis objekt, mis jääb püsima aastakümneteks ning seepärast on vaja asukohta hoolikalt valida.

Tehnloloogia projekteermise alused

0

Veiste puhke - söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala.

Tehnloloogia projekteermise alused

0

Veis on nudipaelussi vaheperemees , inimene aga pärisperemees.Igal paelussiliigul on oma vaheperemees.

Bioloogia: ussid ja kaanid

0

Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias ja kõige vähem on veiseid Okeaanias.

Veisekasvatuse vastused 2013

0

Veised on aga vasele liigsusele vastuvõtlikumad ning taluvad konsentratsiooni kuni 100mg/kg kuivaines.

Söötmisõpetus - Vask

-1

Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt.

Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet

0

Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees.

Bioloogia arvestus 8. kl.

0

Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega.

Veisekasvatus

0

Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Veiste naha - ja sõrahoole Sõrad: puhastamine, lühendamine, värkimine, deso Nahk: puhastamine, deso